Dividend on üks tavalisemaid viise, kuidas ettevõtte omanik saab ettevõttesse kogunenud kasumit välja võtta. Eesti süsteem on võrreldes paljude teiste riikidega lihtne: ettevõtte teenitud kasumit üldjuhul ei maksustata selle tekkimise hetkel, vaid siis, kui kasum ettevõttest välja jaotatakse.
See ei tähenda siiski, et dividendide maksmine oleks ainult pangaülekande tegemine. Oluline on, et olemas oleks jaotamiseks lubatud kasum, korrektne otsus ning väljamakse oleks õigesti deklareeritud.
2026. aastal on Eesti äriühingu tavapärase dividendi tulumaksumäär 22/78 väljamakstavalt netosummalt.
Dividendide maksustamine 2026 lühidalt
Kui Eesti ettevõte maksab osanikule dividendi, tasub dividendi tulumaksu üldjuhul ettevõte, mitte dividendi saav füüsiline isik.
2026. aastal kehtib juriidilise isiku maksustatavale väljamaksele tulumaksumäär 22/78.
Näiteks 10 000 euro suuruse netodividendi korral:
10 000 × 22 / 78 = 2820,51 eurot tulumaksu.
Ettevõtte kogukulu on sellisel juhul 12 820,51 eurot.
Tavalise 22/78 määraga maksustatud dividendilt ei peeta residendist füüsilisele isikule üldjuhul enam täiendavat tulumaksu kinni. Erand võib puudutada varasemast ajast pärinevat 14/86 määraga maksustatud dividendi jääki.
| Netodividend | Ettevõtte tulumaks 22/78 | Ettevõtte kogukulu |
|---|---|---|
| 1 000 € | 282,05 € | 1 282,05 € |
| 5 000 € | 1 410,26 € | 6 410,26 € |
| 10 000 € | 2 820,51 € | 12 820,51 € |
| 25 000 € | 7 051,28 € | 32 051,28 € |
Mida tähendab tulumaksumäär 22/78?
22/78 tekitab sageli segadust, sest see ei tähenda, et dividendi saaja saadud summast võetakse lihtsalt 22% maha.
Eestis arvutatakse ettevõtte tulumaks väljamakstavalt netosummalt.
Kui ettevõte soovib maksta omanikule välja 1000 eurot dividendi, lisandub sellele 282,05 eurot ettevõtte tulumaksu.
22/78 arvutus vastab sellele, et maks moodustab 22% kasumi summast enne tulumaksu.
Alates 1. jaanuarist 2025 kaotati varem kasutusel olnud regulaarselt makstavate dividendide 14/86 soodusmäär ning uued tavapärased dividendiväljamaksed maksustatakse määraga 22/78.
Millal tekib dividendilt tulumaks?
Eesti ettevõtte kasumit ei maksustata üksnes seetõttu, et ettevõte teenis kasumit.
Maksukohustus tekib üldjuhul siis, kui kasum jaotatakse ja dividend makstakse välja.
Näiteks kui ettevõttel on aasta lõpus 100 000 eurot jaotamata kasumit, kuid raha jäetakse ettevõttesse, ei teki pelgalt selle tõttu dividendi tulumaksukohustust.
Kui järgmisel aastal otsustatakse sellest 20 000 eurot dividendina välja maksta, tekib tulumaksukohustus vastavalt tehtud väljamaksele. Eesti süsteemis on seetõttu oluline eristada kasumi teenimist, dividendi otsustamist ja tegelikku väljamaksmist.
Millal võib OÜ dividendi maksta?
Osaühingus saab dividendi maksta puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
Äriseadustik seab lisaks piirangu, et väljamakse tagajärjel ei tohi ettevõtte netovara langeda alla seadusega või põhikirjaga kaitstud kapitali ja reservide piiri.
Seetõttu tuleks enne dividendide otsustamist kontrollida vähemalt kolme asja: kas ettevõttel on jaotamata kasumit, kas majandusaasta aruanne on kinnitatud ning kas väljamakse on ettevõtte finantsseisu arvestades lubatud.
Dividendide maksmise aluseks peab olema ka pädeva organi otsus. Tulumaksuseaduse tähenduses on dividend väljamakse, mis tehakse osaluse alusel puhaskasumist või varasemast jaotamata kasumist pädeva organi otsuse põhjal.
Kas dividendi võib maksta mitmes osas?
Jah. Kui dividend on korrektselt otsustatud, ei pea kogu väljakuulutatud summat tingimata ühe pangaülekandega välja maksma.
Maksu- ja Tolliameti juhiste kohaselt ei ole väljakuulutatud dividendide väljamaksmise kordade arv piiratud. Kui dividendi makstakse mitmes osas, tekib deklareerimise ja maksustamise kohustus vastavalt tegelikele väljamaksetele.
Siin tuleb aga eristada juba otsustatud dividendi osadena väljamaksmist ja küsimust, millise perioodi kasumi arvelt dividend üldse otsustada võib.
Kuidas dividend deklareeritakse?
Väljamakstud dividend deklareeritakse väljamakse kuu TSD lisa 7 kaudu ning dividendi saajate andmed esitatakse vormil INF 1.
TSD ning tasumisele kuuluv tulumaks tuleb esitada ja maksta hiljemalt väljamaksele järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
Näiteks kui dividend makstakse välja 18. novembril 2026, tuleb vastav deklaratsioon esitada ning maks tasuda hiljemalt 10. detsembril 2026.
Oluline on lähtuda tegelikust väljamakse hetkest. Maksukohustus ei teki ainult sellest, et osanikud on dividendi maksmise otsuse teinud.
Kas dividendi saaja peab veel tulumaksu maksma?
Tavapärase 22/78 määraga maksustatud Eesti ettevõtte dividendi puhul füüsilisest isikust Eesti residendilt üldjuhul täiendavat tulumaksu kinni ei peeta. Maks tasutakse ettevõtte tasandil.
Siiski eksisteerib 2026. aastal veel üks oluline üleminekuolukord.
Vana 14/86 määraga dividendide üleminekureegel
Kuni 2024. aasta lõpuni võis osa regulaarselt jaotatud kasumist maksustada madalama 14/86 määraga.
See süsteem kaotati alates 2025. aastast, kuid ettevõtetel võib endiselt olla varasemast perioodist kasutamata 14/86 määraga maksustatud dividenditulu jääke.
Kui sellise varasema maksustamisega seotud dividend makstakse edasi füüsilisele isikule, võib jätkuvalt tekkida 7% tulumaksu kinnipidamise kohustus.
Seetõttu ei oleks täpne öelda, et 7% dividendimaks „kadus täielikult“. Uute tavapäraste dividendide puhul seda enam ei rakendata, kuid vana maksuarvestuse jäägi puhul võib üleminekureegel jätkuvalt tähtis olla.
See teema on eriti oluline ettevõtetele, kellel oli enne 2025. aastat regulaarne dividendipoliitika.
Dividend ja sotsiaalmaks
Dividendilt sotsiaalmaksu ei arvestata.
Seetõttu ei tekita dividend ise ka sellist sotsiaalmaksul põhinevat ravikindlustuse ega pensionikindlustusstaaži alust nagu töötasu või juhatuse liikme tasu.
Alates 1999. aastast sõltub pensionikindlustusstaaž muu hulgas inimese eest tasutud sotsiaalmaksust.
Seetõttu tasub olla ettevaatlik lihtsa järeldusega, et „dividend on alati maksude mõttes parem kui palk“. Need kaks väljamakset teenivad erinevat eesmärki.
Dividend või juhatuse liikme tasu?
Ettevõtte omanikud võrdlevad sageli dividendi ja juhatuse liikme tasu ainult maksukoormuse järgi.
Tegelikult ei ole need samaväärsed väljamaksed.
Juhatuse liikme tasu makstakse töö või juhtimisülesannete täitmise eest. Dividend on aga ettevõttesse tehtud investeeringult saadav kasumiosa, mille saamise alus on osalus ettevõttes.
See tähendab, et ettevõttes aktiivselt töötava omaniku puhul ei tohiks kogu väljamaksete struktuuri kujundada automaatselt ainult dividendidest.
Praktikas tuleb hinnata omaniku tegelikku rolli ettevõttes, tehtavat tööd, tasu suurust, ettevõtte kasumit ning muid asjaolusid.
Just siin muutub maksuküsimus sageli individuaalseks ja pelgalt dividendikalkulaatorist ei piisa.
Dividend ja osanikule laenu andmise keeld
Ettevõtte raha ei saa osanikule välja maksta laenuna üksnes selleks, et vältida dividendide maksmise reegleid või lükata maksukohustust edasi.
Äriseadustiku § 159 järgi ei või osaühing anda laenu osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5% osakapitalist. Laenu andmine on keelatud ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmele ning teistele seaduses nimetatud isikutele. Seega ei ole laen sellistel juhtudel dividendide lubatud alternatiiv.
Lisaks tuleb arvestada maksureeglitega: kui raha on vormistatud laenuna, kuid tehingu tegelik sisu viitab kasumi väljaviimisele, võib tekkida ka varjatud kasumieraldise maksustamise küsimus. Maksukäsitlus ei muuda äriseadustikus sätestatud laenukeeldu olematuks.
Loe lähemalt: laen osanikule.
Mis on varjatud kasumieraldis?
Maksustamisel ei vaadata ainult seda, mis nimi on raamatupidamiskandel või lepingul.
Oluline on tehingu tegelik majanduslik sisu.
Kui ettevõtte vara või raha liigub osanikule viisil, mis sisuliselt kujutab endast kasumi väljaviimist, võib tekkida varjatud kasumieraldise küsimus.
Näiteks võib risk tekkida olukorras, kus laenuna vormistatud raha tagasimaksmist tegelikult ei kavandata.
Loe lähemalt: varjatud kasumieraldis.
Omakapitali väljamakse ei ole automaatselt dividend
Dividend ja omakapitalist tehtav väljamakse on maksustamisel erinevad kategooriad.
Omakapitali väljamakseteks võivad olla näiteks osakapitali vähendamine, oma osa tagasiostmine või likvideerimisjaotis.
Ettevõtte tasandil maksustatakse üldreeglina see osa omakapitali väljamaksest, mis ületab ettevõtte omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.
Siin on oluline üks detail: maksuarvestuse omakapitali sissemaksed ei pruugi olla täpselt sama asi, mis raamatupidamisbilansis nähtav omakapital.
Seetõttu tuleks enne suuremat kapitalivähendust või muud omakapitali väljamakset kontrollida TSD lisa 7 maksuarvestust ja varasemalt deklareeritud sissemakseid.
Kas saadud dividendi saab teisele omanikule maksuvabalt edasi maksta?
Teatud juhtudel küll.
Topeltmaksustamise vältimiseks võimaldab tulumaksuseadus teatud tingimustel saadud dividendi edasi maksta ilma uuesti Eesti ettevõtte tulumaksu tasumata.
Üks oluline tingimus on mitmes olukorras vähemalt 10% osalus dividendi maksnud äriühingus dividendi saamise ajal. Konkreetne maksuvabastus sõltub siiski dividendi päritolust ja sellest, millistel tingimustel tulu varem maksustati.
Mitterahaline dividend
Dividend ei pea alati olema raha.
Dividendi võib teatud olukorras välja maksta ka varaga. Maksustamisel tuleb mitterahaline dividend rahaliselt hinnata ning maksukohustus tekib samuti kasumi jaotamisel.
Maksu- ja Tolliamet toob näiteks olukorrad, kus dividendiks antakse väärtpabereid, kinnisvara või muud vara.
Selliste tehingute puhul tasub enne väljamakset kontrollida nii vara väärtuse määramist kui ka väljamakse õiguslikku vormistamist.
Levinumad probleemid dividendide maksmisel
Kõige sagedamini ei teki vaidlus sellest, kas tulumaksumäär on 22/78. Probleem tekib pigem sellest, mis liiki väljamakse tegelikult tehti ja kas selle jaoks oli õiguslik alus olemas.
Üks riskikoht on raha liikumine osanikule enne dokumentide vormistamist. Teine on pikaks ajaks üles jääv osaniku või seotud isiku laen. Kolmas on omakapitali väljamakse tegemine ilma maksuarvestuses deklareeritud sissemaksete ajalugu kontrollimata.
Samuti võib keerukaks minna olukord, kus sama isik saab ettevõttest korraga juhatuse liikme tasu, kuluhüvitisi, laene ja dividende.
Iga tehingut eraldi vaadates võib kõik tunduda korrektne, kuid maksukontrollis hinnatakse vajadusel tehingute tegelikku majanduslikku sisu tervikuna.
Millal tasub enne dividendi maksmist nõu küsida?
Lihtsa ühe osanikuga OÜ puhul, kus ettevõttel on kinnitatud aruanne, piisavalt jaotamata kasumit ja korrektselt vormistatud dividendide otsus, võib olukord olla üsna sirgjooneline.
Nõustamine muutub olulisemaks näiteks siis, kui ettevõttel on mitu osanikku, varasemate aastate 14/86 maksuarvestuse jääk, välisriigi tütarettevõtted, suured osanikulaenud, keerukad omakapitali tehingud või plaan ettevõte müüa või ümber struktureerida.
Kahtluse korral on maksukäsitlust üldjuhul lihtsam kontrollida enne väljamakse tegemist kui hiljem maksukontrolli käigus selgitada, mida tehinguga mõeldi.
Kui soovid enne dividendi või muu omaniku väljamakse tegemist maksukäsitluse üle kontrollida, kirjelda TaxManile olukorda ja vaatame tehingu enne väljamakset üle.
Korduma kippuvad küsimused dividendide maksustamise kohta
Mis on dividendide tulumaksumäär 2026. aastal?
Tavapärase Eesti ettevõtte dividendiväljamakse tulumaksumäär on 2026. aastal 22/78 netodividendilt.
Kui palju tulumaksu tuleb maksta 10 000 euro dividendi pealt?
Kui osanikule makstakse välja 10 000 eurot netodividendi, on ettevõtte tulumaks 2820,51 eurot ning ettevõtte kogukulu 12 820,51 eurot.
Kes maksab dividendi tulumaksu?
Tavapärase Eesti äriühingu dividendi puhul maksab tulumaksu dividendi maksev ettevõte. Tavalise 22/78 määraga maksustatud dividendi puhul füüsilisest isikust Eesti residendilt üldjuhul täiendavat tulumaksu kinni ei peeta.
Millal tuleb dividend deklareerida?
Dividend deklareeritakse väljamakse kuu TSD lisas 7 ning dividendisaajad vormil INF 1. Deklaratsioon esitatakse ja tulumaks tasutakse hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks.
Kas dividendilt tuleb maksta sotsiaalmaksu?
Ei. Dividendilt sotsiaalmaksu ei arvestata.
Kas dividendi võib maksta mitmes osas?
Jah. Juba otsustatud dividendi võib välja maksta mitme väljamaksena. Iga väljamakse maksustatakse ja deklareeritakse vastavalt selle tegemise ajale.
Kas dividendi saab maksta enne majandusaasta aruande kinnitamist?
OÜ kasumi jaotamine toimub kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Kui väljamakse tehakse ilma dividendile vajaliku õigusliku aluseta, võib selle maksukäsitlus olla teine ning konkreetne olukord tuleks eraldi üle vaadata.
Kas 7% dividendide tulumaks kehtib 2026. aastal?
Uutele tavapärastele dividendidele üldjuhul mitte. 7% võib aga jätkuvalt rakenduda üleminekureegli alusel varem 14/86 määraga maksustatud dividendide jäägi edasimaksmisel füüsilisele isikule.
Kas osaühing võib anda osanikule laenu?
Äriseadustiku § 159 keelab osaühingul anda laenu osanikule, kelle osalus ületab 5% osakapitalist, ning juhatuse ja nõukogu liikmele. Keelatud laenu vormistamine lepinguga ei muuda seda lubatuks. Kui raha liikumine kujutab sisuliselt kasumi väljaviimist, võib lisanduda ka varjatud kasumieraldise maksustamise küsimus.
Kas tütarettevõttelt saadud dividendi saab maksuvabalt edasi maksta?
Teatud tingimustel jah. Maksuvabastuse rakendamisel võib muu hulgas olla oluline vähemalt 10% osalus ning saadud dividendi päritolu ja varasem maksustamine.