Ettevõtte poolt osanikule antud laen võib olla täiesti tavapärane ja seaduslik tehing. Maksuküsimus tekib eelkõige siis, kui laenu tingimused ei vasta turutingimustele või asjaolud viitavad sellele, et laenu tegelikult tagasi maksta ei kavatseta.
Seetõttu ei piisa ainult sellest, et raha liikumine on vormistatud laenulepinguna. Olulised on ka laenu tingimused, eesmärk ja tegelik tagasimaksmine.
Esimene küsimus: kas laenu tohib üldse anda?
Enne maksukäsitluse juurde asumist tuleb kontrollida, kas laenu andmine on äriseadustiku järgi üldse lubatud. Osaühingu ja aktsiaseltsi puhul kehtivad teatud osanikele, aktsionäridele ja juhtorgani liikmetele otsesed laenukeelud.
Kui laenu andmine ei ole lubatud, ei ole küsimus enam selles, kuidas tehingut maksustada. Seetõttu tasub liikuda selles järjekorras:
- Kas laenu andmine on äriseadustiku järgi lubatud?
- Kui on, siis milline on selle maksukäsitlus?
Kolm olukorda, mida tasub eristada
Osanikule või seotud isikule antud laenu maksukäsitlus sõltub sellest, kellele laen antakse ja milline on laenusaaja suhe ettevõttega.
- Ettevõte annab laenu füüsilisest isikust osanikule või juhatuse liikmele.
- Ettevõte annab laenu seotud äriühingule, näiteks emaettevõttele või teisele kontserni ettevõttele.
- Ettevõte annab laenu töötajale.
Nende olukordade maksukäsitlus ja deklareerimiskohustused võivad erineda.
1. Laen füüsilisest isikust osanikule
Laenu andmine osanikule ei tähenda automaatselt maksukohustuse tekkimist. Oluline on hinnata, kas tegemist on sisuliselt laenuga ning kas selle tingimused on põhjendatud.
Tähelepanu tasub pöörata eelkõige sellele:
- milline on laenu intress;
- milline on tagasimakse tähtaeg ja graafik;
- kas laenusaajal on reaalne võime laen tagasi maksta;
- kas kokkulepitud makseid ka tegelikult tehakse;
- milline on laenu eesmärk.
Kui osanik on ühtlasi töötaja või juhatuse liige, tuleb eraldi hinnata ka võimaliku erisoodustuse tekkimist seoses laenu intressitingimustega.
Kui asjaolud viitavad sellele, et raha tagastamist tegelikult ei kavandata või see ei ole realistlik, võib maksuhaldur hinnata tehingut selle tegeliku majandusliku sisu järgi, mitte lähtuda üksnes lepingu nimetusest.
2. Laen seotud äriühingule
Kontserni või teiste seotud äriühingute vaheliste laenude puhul tuleb hinnata nii laenu tingimusi kui ka selle tegelikku majanduslikku eesmärki.
Oluline on suuta põhjendada muu hulgas:
- miks laen anti;
- kuidas kujunes intressimäär;
- milline on tagasimakse tähtaeg;
- millistest vahenditest on kavandatud laenu tagasimaksmine;
- kas laenu tegelik täitmine vastab kokkulepitud tingimustele.
Seotud isikute vahelise laenu puhul tuleb arvestada ka siirdehindade reeglitega. Siirdehindade kohta loe lähemalt →
Kui laenu asjaolud viitavad sellele, et tagasimaksmist tegelikult ei kavandata, võib tekkida küsimus laenu käsitlemisest varjatud kasumieraldisena.
3. Laen töötajale
Töötajale antud laenu puhul tuleb tähelepanu pöörata eelkõige laenu intressitingimustele ja võimaliku erisoodustuse tekkimisele.
Laenu andmine iseenesest ei tähenda, et tegemist oleks erisoodustusega. Maksukäsitlus sõltub laenu tingimustest ning sellest, kuidas need suhestuvad erisoodustuse maksustamise reeglitega.
Deklareerimiskohustus, mis jääb sageli märkamata
Seotud isikutega tehtud tehingutega võivad kaasneda deklareerimiskohustused ka siis, kui maksukohustust ei teki. See on koht, kus paljud ettevõtted eksivad, sest maksu ei tekkinud ja seetõttu tundus, et midagi teha ei ole vaja.
Deklareerimiskohustus ei ole siiski kõigi laenude puhul ühesugune. INF 14 ei laiene automaatselt igale seotud isikule antud laenule — kas ja millisel vormil laen deklareerida tuleb, sõltub konkreetsest olukorrast, laenusaajast ja laenu maksukäsitlusest. Seetõttu tasub see iga laenu puhul eraldi üle vaadata.
- Vorm INF 14 — teatud seotud isikutele antud laenude puhul, mida ei käsitata varjatud kasumieraldisena. Esitamise tähtaeg on kvartalile järgneva kuu 20. kuupäev.
- TSD lisa 7 — kui laenu käsitatakse varjatud kasumieraldisena. Tähtaeg on järgneva kuu 10. kuupäev.
Miks deklareerimine on tähtsam kui tundub
Deklareerimata jäänud laen ei kao kuhugi. See ilmub välja siis, kui maksuhaldur kõrvutab bilansi ja deklaratsioonid, ja siis on esimene küsimus juba kaitsepositsioonist. Õigel ajal deklareeritud laen on lihtsalt üks rida aruandes.
Mis võib praktikas küsimusi tekitada?
- Tagasimakse tähtaega pikendatakse korduvalt. Üksik pikendus võib olla majanduslikult põhjendatud, kuid korduvate muudatuste puhul peab olema võimalik selgitada, miks laenu tingimusi muudeti.
- Intressi arvestatakse, kuid seda ei tasuta. Kui kokkulepitud makseid pikema aja jooksul ei tehta, tasub hinnata, kas laenu tegelik täitmine vastab lepingule.
- Laenutingimused ei ole piisavalt dokumenteeritud. Lepingust peaksid selgelt nähtuma olulised tingimused, sealhulgas summa, intress ja tagasimaksmise kord.
- Laenusummat suurendatakse ilma varasema laenu tagasimakseta. Sellisel juhul muutub eriti oluliseks laenusaaja maksevõime ja tagasimakseplaani põhjendamine.
- Laen jääb aastateks bilanssi ilma sisuliste muutusteta. Pikaajalise laenu puhul peaks ettevõte suutma näidata, et laen on jätkuvalt reaalne nõue ja selle tagasimaksmine on kavandatud.
Kuidas vähendada maksuriski?
- Vormistage laenu olulised tingimused kirjalikult.
- Põhjendage intressimäära ja muid olulisi tingimusi.
- Leppige kokku realistlik tagasimakse tähtaeg ja vajadusel maksegraafik.
- Järgige kokkulepitud tingimusi ka praktikas.
- Säilitage laenu eesmärki ja tagasimaksevõimet toetavad dokumendid.
- Täitke laenuga seotud deklareerimiskohustused.
- Kui laenu tingimused või laenusaaja olukord muutuvad, hinnake maksukäsitlus uuesti.
Kui maksuhaldur on laenu kohta juba küsimusi esitanud, tasub enne vastamist üle vaadata nii leping, tegelikud rahaliikumised kui ka senine deklareerimine. Loe maksukontrolli ja maksumenetluse kohta →
Korduvad küsimused
Kas laen omanikule on üldse lubatud?
Jah. Ettevõte võib anda laenu omanikule ja see on tavaline tehing. Küsimus ei ole selles, kas tohib, vaid selles, kas tingimused ja tegelik käitumine vastavad laenule.
Mis siis, kui laen on juba aastaid bilansis?
See ei tähenda automaatselt, et tegemist on maksustatava väljamaksega, aga see on olukord, mida tasub ise läbi vaadata. Vaadata tuleb tervikpilti: kas intressi makstakse, kas tagasimakseid on toimunud ja kas laenusaajal on realistlik võimalus tagasi maksta.
Kas intressi peab kindlasti võtma?
Liiga madal või puuduv intress ei muuda automaatselt kogu laenu erisoodustuseks. Kui erisoodustuse reeglid kohalduvad, on erisoodustuse väärtuseks üldjuhul turutingimustele vastava intressi ja tegelikult võetud intressi vahe, mitte laenu põhisumma. Seotud isikute vaheliste tehingute tingimused peavad vastama turutingimustele, mis viib omakorda siirdehindade juurde.
Kui pikk tähtaeg on liiga pikk?
48 kuud ei ole universaalne maksimaalne ega riskivaba laenutähtaeg. Tegemist on konkreetse kontsernisisese laenu tõendamiskoormise erireegliga, mitte üldise piiriga. Iga laenu tähtaega tuleb hinnata eraldi ja see peab olema laenusaaja tegeliku maksevõimega põhjendatav.
Me maksame laenu tagasi. Kas siis on kõik korras?
Tegelik tagasimaksmine on kõige tugevam argument. Kui graafik toimib, intressi makstakse ja jääk väheneb, on see täpselt see, mida laenult oodatakse.
Kas teie bilansis on laen, mis vajaks üle vaatamist?
Kirjeldage lühidalt, mis laen see on, kui vana ja mis tingimustel. Ütleme, kas seal on midagi, mida tasuks enne parandada.