Seotud isikud: kes nad on ja kuidas nendevahelisi tehinguid hinnastada

Autor: Madis Merioja, TaxMan OÜ · Viimati üle vaadatud: 16.11.2026

Seotud isikute vahelised tehingud on ettevõtluses tavapärased. Näiteks võib üks osaühing osutada teenust teisele sama omaniku ettevõttele, äriühing rentida ruume oma osanikult või mitu samasse kontserni kuuluvat ettevõtet jagada omavahel kulusid.

Sellised tehingud on üldjuhul lubatud, kuid nende hinnastamisel tuleb järgida turuväärtuse põhimõtet. See tähendab, et seotud isikute vahelise tehingu hind peab olema võrreldav hinnaga, milles lepiksid sarnastel tingimustel kokku sõltumatud osapooled.

Probleem ei pruugi tekkida tahtlikust maksude vältimisest. Sageli ei ole ettevõtja teadlik, et tehingupartner on tulumaksuseaduse tähenduses seotud isik, või ei oska hiljem selgitada, kuidas tehingu hind kujunes.

Selles artiklis selgitame, kes on seotud isikud, millised osaluspiirid on olulised, kuidas määrata siirdehinda, millal tekib dokumenteerimiskohustus ning millised tehingud võivad põhjustada maksuprobleeme.

Lühidalt: mida peab teadma seotud isikute tehingutest?

  • Seotud isikud on muu hulgas isikud, kellel on ühine majanduslik huvi või kelle puhul üks isik avaldab teisele valitsevat mõju.
  • Siirdehind on seotud isikute vahelise tehingu hind.
  • Turuväärtuse põhimõte tähendab, et tehingutingimused peavad olema võrreldavad sõltumatute osapoolte vahel kokku lepitavate tingimustega.
  • Reeglid kehtivad ka Eesti-sisestele tehingutele. Rahvusvaheline kontsern ei ole siirdehinna nõuete kohaldamise eeltingimus.
  • Väikeettevõttel ei pruugi olla eraldi siirdehindade dokumentatsiooni koostamise kohustust, kuid tehingu turutingimustele vastavust peab vajaduse korral siiski põhjendama.
  • Teatud laenud on äriseadustikuga keelatud. Turutingimustele vastav intress ei muuda seadusega keelatud laenu lubatuks.

Kes on tulumaksuseaduse järgi seotud isikud?

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju.

Seaduses on toodud ka konkreetsed olukorrad, kus isikuid käsitatakse igal juhul seotuna.

Oluline on mõista, et seaduse loetelu ei ole ammendav. Seotus võib tuleneda ka tehingupoolte tegelikest majanduslikest suhetest, isegi kui nende olukord ei vasta otseselt mõnele loetletud näitele.

Millised osalusprotsendid muudavad isikud seotuks?

Seotud isikute määratlemisel on tulumaksuseaduses mitu olulist osaluspiiri.

OsaluspiirMillal see on oluline?
Vähemalt 10%Juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku kapitalist, häältest või kasumi saamise õigusest
Üle 25%Isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku kapitalist, häältest või kasumi saamise õigusest
Üle 50%Isikule kuulub koos temaga seotud isikutega üle 50% juriidilise isiku kapitalist, häältest või kasumi saamise õigusest
Üle 50% kahes ettevõttesKahe juriidilise isiku kapitalist, häältest või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub samale isikule või seotud isikutele

Tähtis: osaluse hindamisel ei arvestata üksnes osa- või aktsiakapitali. Olulised võivad olla ka hääleõigus ja õigus ettevõtte kasumile.

Näiteks on füüsiline isik ja osaühing tulumaksuseaduse järgi seotud, kui inimesele kuulub vähemalt 10% selle osaühingu osakapitalist.

Samas ei tähenda alla 10% osalus automaatselt, et seotus on välistatud. Seda tuleb hinnata ka teiste seaduses sätestatud aluste järgi.

Õiguslik alus: TuMS § 8 lg 1.

Millal tekib seotus ilma osaluseta?

Seotud isiku staatus ei eelda alati osalust ettevõttes. Tulumaksuseaduse järgi käsitatakse seotud isikutena muu hulgas:

  • abikaasasid, registreeritud elukaaslasi, elukaaslasi ning otse- või külgjoones sugulasi;
  • samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid;
  • juriidilisi isikuid, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on samad;
  • tööandjat ja töötajat ning seaduses nimetatud töötaja lähedasi;
  • juhtimis- või kontrollorgani liiget ja vastavat juriidilist isikut ning seaduses nimetatud lähedasi.

Näiteks võivad kaks ettevõtet olla seotud ka siis, kui neil puudub ühine omanik, kuid nende juhatuse kõik liikmed on ühed ja samad inimesed.

Seetõttu tuleks seotud isikute kaardistamisel kontrollida lisaks osanikele ka juhtimisstruktuuri ja muid olulisi majanduslikke suhteid.

Seotud isikud ja püsiv tegevuskoht

Siirdehinna reeglite kohaldamisel käsitatakse seotud isikutena ka mitteresidenti ja tema Eestis asuvat püsivat tegevuskohta ning Eesti residenti ja tema välisriigis asuvat püsivat tegevuskohta.

Rahvusvahelise tegevuse korral tuleb seega arvestada ka püsiva tegevuskoha kaudu tehtavate tehingute ja sellele omistatava kasumiga.

Mis on siirdehind ja tehingu turuväärtus?

Siirdehind on seotud isikute vahelise tehingu hind.

Tehingu turuväärtus on hind, mis vastaks sõltumatute isikute vahel sarnastel tingimustel tehtud võrreldavale tehingule.

Nende võrdlemisel lähtutakse turuväärtuse põhimõttest, mida tuntakse rahvusvaheliselt ka kui arm’s length principle.

Näiteks võivad kaks sama omaniku ettevõtet müüa teineteisele seadmeid, osutada juhtimisteenuseid, rentida kinnisvara või anda laene.

Kui tehing toimub seotud isikute vahel, tuleb vajaduse korral osata põhjendada, miks valitud hind ja muud tingimused vastavad turutingimustele.

Kas siirdehinna reeglid kehtivad ka kahe Eesti osaühingu vahel?

Jah. Siirdehinna reegleid seostatakse sageli suurte rahvusvaheliste kontsernidega, kuid need kehtivad ka Eesti-sisestele seotud isikute tehingutele.

Näiteks kui ühele inimesele kuulub kaks osaühingut ja üks müüb teisele vara, tuleb tehingu hinnastamisel arvestada turuväärtuse põhimõtet.

Rahvusvahelise mõõtme puudumine ei vabasta ettevõtteid seotud isikute tehingute maksureeglitest.

Mis juhtub, kui seotud isikute tehingu hind erineb turuhinnast?

Tulumaksuseaduse § 50 lõike 4 kohaselt maksustatakse tulumaksuga summa, mille võrra residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahelise tehingu hind turuväärtusest erineb.

Maksustamise aluseks on summa, mille ettevõte oleks turutingimustel tuluna saanud või mille ta oleks kuluna kandmata jätnud.

Seejuures tuleb arvestada tehingu tegelikku sisu, kohaldatavaid maksustamisreegleid ning seda, kas vastavat summat on juba maksustatud.

Näide 1. Seotud ettevõttele müüakse vara liiga odavalt

Ettevõttele A kuulub seade, mille põhjendatud turuväärtus on 50 000 eurot. Ettevõte A müüb seadme 20 000 euro eest ettevõttele B, millel on sama omanik.

Kui tehingud on sisuliselt võrreldavad ja hinnaerinevusele ei ole majanduslikku põhjendust, on turuväärtuse ja müügihinna vahe 30 000 eurot.

See on summa, mille ettevõte A oleks turutingimustel täiendavalt tuluna saanud ning mis kuulub tulumaksuga maksustamisele.

Näide 2. Seotud isikult ostetakse teenust liiga kallilt

Ettevõte ostab seotud isikult teenust 20 000 euro eest. Võrreldava teenuse põhjendatud turuväärtus oleks samadel tingimustel 10 000 eurot.

Kui suuremale hinnale puudub majanduslik põhjendus, on 10 000 euro suurune erinevus kulu, mida ettevõte sõltumatute osapoolte vahelises tehingus ei oleks kandnud.

Sellisel juhul kuulub see osa maksustamisele.

Oluline: näited on lihtsustatud. Tegelikus siirdehinna analüüsis tuleb arvestada teenuse või vara omadusi, lepingutingimusi, riske ja muid võrreldavust mõjutavaid asjaolusid.

Kuidas määratakse seotud isikute tehingu turuväärtus?

Seotud isikute tehingute turuväärtuse määramise meetodid on sätestatud rahandusministri 10. novembri 2006. aasta määruses nr 53. Määruses käsitletakse viit peamist meetodit.

  • 1. Võrreldava hinna meetod. Võrreldakse seotud isikute tehingu hinda sõltumatute osapoolte vahel tehtud võrreldava tehingu hinnaga. Näiteks võib võrdlusaluseks olla sama või sarnase seadme müük sõltumatule ostjale. Meetodi kasutamiseks on vaja piisavalt võrreldavaid andmeid.
  • 2. Edasimüügi hinna meetod. Meetod lähtub sellest, millise hinnaga ostetud kaup või vara edasi müüakse ning milline brutokasum oleks võrreldavates tingimustes põhjendatud.
  • 3. Kulupõhine meetod. Meetodi puhul lähtutakse tehinguga seotud kuludest ning neile lisatavast põhjendatud kasumimäärast. Seda võidakse kasutada näiteks teatud tootmis- või teenustehingute puhul.
  • 4. Jagatud kasumi meetod. Meetod lähtub tehinguga seotud osapoolte ühisest kasumist ja selle jaotamisest vastavalt poolte majanduslikule panusele.
  • 5. Tehingupõhine tootluse meetod. Meetodi puhul hinnatakse tehinguga seotud tegevuse tootlust, kasutades sobivat võrdlusnäitajat ja võrreldavaid sõltumatuid tehinguid või ettevõtteid.

Millist meetodit peaks ettevõte kasutama?

Meetodi valik sõltub tehingu iseloomust, osapoolte ülesannetest, kasutatavast varast, võetud riskidest ja võrreldavate andmete kättesaadavusest.

Näiteks võib tavapärase vara müügi puhul olla võimalik leida otseselt võrreldavaid hindu, samas kui keerukamate kontsernisiseste teenuste või äriliste kokkulepete hindamiseks võib olla vaja põhjalikumat analüüsi.

Meetod tuleb valida tehingu majandusliku sisu järgi, mitte üksnes selle põhjal, millist arvutust on kõige lihtsam teha.

Millal on siirdehindade dokumenteerimine kohustuslik?

Rahandusministri määruse nr 53 § 18 sätestab täiendavad dokumenteerimisnõuded teatud ettevõtetele ja tehingutele. Need kohalduvad muu hulgas:

  • residendist krediidiasutustele, kindlustusseltsidele ja börsil noteeritud äriühingutele;
  • asjakohastele tehingutele, mille üks osapool asub maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis;
  • residendist äriühingutele, kellel on koos seotud isikutega vähemalt 250 töötajat või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega on vähemalt 50 miljonit eurot või bilansimaht koos seotud isikutega vähemalt 43 miljonit eurot;
  • Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsevatele mitteresidentidele, kes täidavad vähemalt ühe neile kohalduva piirmäära.

Enamikule väiksematele ettevõtetele need täiendavad nõuded ei kohaldu, kui nad ei kuulu mõnda eraldi nimetatud kategooriasse.

See ei tähenda aga, et ettevõte võiks seotud isikutega tehinguid teha põhjendamata hinnaga. Ka väiksem ettevõte peab järgima turuväärtuse põhimõtet ning säilitama tavapärased tehingudokumendid.

Praktikas võib olla kasulik hoida alles näiteks:

  • seotud isikutega sõlmitud lepingud;
  • arved ja maksedokumendid;
  • võrreldavad hinnapakkumised;
  • avalikud hinnakirjad;
  • teenuse tegelikku osutamist kinnitavad dokumendid;
  • põhjendused hinna kujunemise kohta.

Dokumentide piisavus sõltub tehingust. Näiteks keeruka juhtimisteenuse või pikaajalise laenu puhul ei pruugi paarist hinnakirjast piisata.

Oluline erinevus: eraldi siirdehindade dokumentatsiooni koostamise kohustuse puudumine ei vabasta ettevõtet tehingu turutingimustele vastavuse põhjendamisest.

Mida võib Maksu- ja Tolliamet seotud isikute tehingute kohta küsida?

Tulumaksuseaduse § 50 lõike 7 kohaselt võib maksuhaldur nõuda residendist äriühingult täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, kontserni kuuluvate ettevõtete tegevuse ja kontserni struktuuri kohta. Seadus näeb nende täiendavate andmete esitamiseks ette vähemalt 60-päevase tähtaja.

See ei tähenda, et kõikidele maksuhalduri päringutele kehtiks automaatselt sama tähtaeg.

Kui turuväärtuse põhjendused ja tehingudokumendid on juba olemas, on päringule üldjuhul lihtsam vastata. Kui ettevõte peab tehingu hinnastamise alused alles tagantjärele välja selgitama, võib vajalike andmete kogumine osutuda keeruliseks.

Laen seotud isikule: mida tuleb kontrollida?

Seotud isikule laenu andmisel tuleb eristada kahte küsimust:

  • Kas laenu andmine on seadusega lubatud?
  • Kui laen on lubatud, kas selle tingimused vastavad turutingimustele?

Need on erinevad õiguslikud küsimused.

Millal on osaühingul keelatud laenu anda?

Äriseadustiku § 159 sätestab osaühingule laenukeelu muu hulgas järgmiste isikute suhtes:

  • osanik, kelle osa esindab rohkem kui 5% osakapitalist;
  • juhatuse liige;
  • nõukogu liige;
  • prokurist;
  • seaduses nimetatud emaettevõtja osanikud, aktsionärid või liikmed;
  • isik, kellele antakse laenu osaühingu osa omandamiseks.

Seadus sisaldab ka kontsernisiseste laenude erisätteid ning laenude tagamise piiranguid. Seetõttu tuleb enne laenu andmist kontrollida nii laenusaajat, laenu eesmärki kui ka konkreetse tehingu lubatavust.

Kas seotud isikule võib anda intressita laenu?

Kui laenu andmine on seadusega lubatud, tuleb eraldi hinnata selle tingimusi.

Intressita või turutingimustest madalama intressiga laenu puhul võib tekkida küsimus, kas laenuandja on loobunud tulust, mida sõltumatu laenuandja oleks võrreldavatel tingimustel saanud.

Intressi turuväärtuse hindamisel tuleb arvestada näiteks laenu tähtaega, valuutat, tagatisi, laenusaaja krediidiriski ja muid tingimusi.

Sõltuvalt tehingust võib lisaks siirdehinna reeglitele olla vaja hinnata ka varjatud kasumieraldise või muu maksustamise aluse olemasolu.

Viis olukorda, kus seotud isikute tehingud võivad jääda märkamata

1. Sama omaniku kaks ettevõtet

Üks osaühing osutab teisele teenuseid või müüb kaupu. Kui ettevõtted on seotud isikud, tuleb tehingu hinda vajaduse korral põhjendada.

2. Ettevõte rendib ruume oma omanikult

Kui ettevõte kasutab omaniku isiklikku kinnisvara, on oluline hinnata renditingimuste vastavust turuväärtusele. Arvesse tuleb võtta näiteks kinnisvara asukohta, seisukorda, kasutusotstarvet ja rendilepingu tingimusi.

3. Teenust osutab juhatuse liikme lähedase ettevõte

Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas ettevõtted või tehingus osalevad isikud on tulumaksuseaduse järgi seotud. Olulised on nii osalussuhted kui ka muud seaduses nimetatud seotuse alused.

4. Kahel ettevõttel on sama juhatus

Juriidilised isikud võivad olla seotud ka siis, kui nende juhatuse kõik liikmed on samad, kuigi ettevõtetel puudub ühine omanik.

5. Kontsernisisest teenust osutatakse tasuta

Kui üks ettevõte osutab teisele seotud ettevõttele tasuta teenust, tuleb hinnata tehingu tegelikku majanduslikku sisu.

Oluline on välja selgitada, kas tegemist on teenusega, mille eest sõltumatud pooled oleksid sarnastel tingimustel tasu kokku leppinud, või on tasuta osutamiseks põhjendatud äriline alus.

Mitte iga grupisisene tegevus ei tähenda automaatselt eraldi tasustatavat teenust.

Seotud isiku tehing ja erisoodustus ei ole alati sama asi

Seotud isiku olemasolu ei tähenda, et kõiki tema kasuks tehtud soodustusi maksustataks siirdehinna reeglite järgi.

Näiteks kui tööandja annab töötajale ettevõtte vara isiklikuks kasutamiseks või võimaldab talle muud rahaliselt hinnatavat hüve, võib kohalduda erisoodustuse maksustamise kord.

Tulumaksuseaduse § 8 lõige 2 arvestab samuti, et siirdehinna erinevuse maksustamisel tuleb eristada erisoodustusi.

Seetõttu on tähtis hinnata nii tehingupoolte seotust kui ka hüve tegelikku iseloomu.

Kuidas vähendada seotud isikute tehingutega seotud maksuriske?

Ettevõtja saab võimalikke vaidlusi ennetada juba enne tehingu tegemist.

  • Kaardistage seotud isikud. Selgitage välja, milliste ettevõtete ja füüsiliste isikutega on teie äriühing seotud. Kontrollige osalusi, hääleõigusi, juhtimisorganeid ja muid olulisi majanduslikke suhteid.
  • Fikseerige tehingutingimused kirjalikult. Oluliste seotud isikute tehingute puhul tasub sõlmida leping, milles on kirjeldatud tehingu sisu, tasu ja muud tingimused.
  • Põhjendage hind juba tehingu tegemisel. Säilitage võrreldavad pakkumised, hinnakirjad, arvutused või muud tõendid, mis aitavad selgitada valitud hinna kujunemist.
  • Vaadake pikaajaliste tehingute tingimused perioodiliselt üle. Näiteks rendi-, teenus- ja laenulepingute puhul võivad turutingimused aja jooksul muutuda.
  • Hinnake tehingu tegelikku majanduslikku sisu. Ainult lepingust või arvest ei piisa, kui tegelikkuses teenust ei osutatud või kokkulepitud tingimused ei vasta poolte tegevusele.
  • Küsige nõu enne suurema tehingu tegemist. Keerukama või suurema väärtusega seotud isikute tehingu puhul võib ennetav maksunõustamine aidata vähendada hilisemaid vaidlusi ja kulusid.

Kuidas me saame aidata?

Kui teie ettevõte teeb tehinguid seotud isikutega ja te ei ole kindel, kas nende hinnastamine vastab turutingimustele, aitame võimalikke maksuriske hinnata.

Alustame olukorra kaardistamisest: selgitame välja, millised isikud on seotud, milliseid tehinguid nende vahel tehakse ning kuidas on hinnad ja muud tingimused kujunenud.

Seejärel hindame võimalikke riske, olemasolevaid põhjendusi ja vajadust täiendava analüüsi või dokumentatsiooni järele.

Kui soovite seotud isikute tehingud enne maksukontrolli üle vaadata, kirjeldage meile olukorda. Vaadake ka, mida meie maksunõustamise teenus sisaldab.

Korduma kippuvad küsimused

Kas seotud isikute vahelised tehingud on keelatud?

Üldjuhul mitte. Seotud isikud võivad omavahel kaupu müüa, teenuseid osutada või muid tehinguid teha, kuid hinnastamisel tuleb arvestada turuväärtuse põhimõtet. Teatud tehingud, sealhulgas äriseadustikus nimetatud laenud, võivad olla keelatud.

Kas osaühing võib anda oma osanikule laenu?

Äriseadustiku § 159 järgi ei tohi osaühing üldjuhul anda laenu osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5% osakapitalist. Seadus sätestab täiendavaid laenukeelde ja erandeid.

Kuidas tõendada, et seotud isikute tehingu hind on turupärane?

Tõendamiseks võib kasutada võrreldavaid tehinguid, hinnapakkumisi, lepinguid, hinnakirju või siirdehinna analüüsi. Valitud tõendid peavad olema tehingu asjaoludega sisuliselt võrreldavad.

Õiguslikud allikad

Artikkel selgitab Eesti maksureeglite üldpõhimõtteid. Konkreetse tehingu maksustamine sõltub selle asjaoludest ja kohaldatavatest õigusnormidest.